Wednesday, October 12, 2016

toki musi lili pi nasin pi ma Nijon *171*

toki musi lili pi nasin pi ma Nijon

A. ante toki.

1. tan jan Paso
Furuike ya 
kawazu tobikomu 
mizu no oto

poka:

telo lili pi sin ala...
akesi lili li tawa lon insa.
telo li kalama
tp: lie hap po


telo awen li lon
akesi li kama insa
telo li kalama
tp: jan-ante


pona:
akesi laso
li tawa telo awen..
kalama telo!
telo awen la
akesi li tawa ni
kalama telo.
telo sin ala
akesi laso tawa
kalama telo
tp jan Kipo


2.
kame waruru
yoru no kōri no
nezame kana


poka
kalama pi poki telo li moli.
telo sijelo li lete tenpo pimeja.
ona li lon e mi.
tp: lxrfury
kalama pi poki telo li moli.
telo li lete lon tenpo pimeja.
ni li lon e mi.
kepeken jan kipo


pona
pakala poki
lete li lon pimeja.
mi pini lape. /ni li lon e mi
telo lete li
pakala e poki mi.
ni li lon e mi.
tp jan Kipo


3. tan jan Josa(?)
mi ken ala kama lukin e toki open ni
poka
kasi telo
kasi telo
li tawa e telo
li tawa e ona


kasi telo la
ni li tawa tan telo
en tan sama kin
tp: shinan,
kepeken jan Kipo 

kasi telo
li tawa e telo
li tawa e kasi
tp jan alexei ezhikov
kepeken jan Kipo


4. tan jan Isa
kimi nakute
makoto ni tadai no
kodachi kana


poka:
sina ala la
ma kasi li
suli mute
tp: jan Julius
pona:
sina weka la
ma pi kasi suli li
suli mute kin.
tp. jan Kipo


tan jan Amparo A. Jarranz
mi ken ala kama lukin e toki open ni
5.
poka
ni li lon kon:
li kama e seli sin.
kasi kule li open
tp jan Julius


6
palisa pi kasi suli
ona li telo suli pi sina
tenpo telo li pini la.
tp. jan Julius


palisa kasi
li kama telo tan sewi.
ona li tawa.
mi kama telo kin. 

tp jan-ante en jan Julius


B: sitelen lon toki pona
toki musi pi tenpo pi kama lete

7
kasi suli li
kama kule mute li
jelo li loje.

tan jan Kulisa



8
luka kasi li
tawa ala lon sewi.
lipu li weka.

tan jan Mali

9
poka nasin la
lipu pi kasi suli
li ko pimeja.

tan jan Kulisa

10*
telo li kama.
lete li kama.
jelo li kama.
tawa ma jelo lete telo la lipu li kama anpa.

tan jan Pilo


toki musi pi tenpo lete
11.
tan kon tawa la
linja lawa li tawa
li lon sinpin mi.
tan jan Christa Hansberry


12.
supa li seli.
selo la lete li lon.
mi wile telo.
tan jan Kipo
13.
tawa tenpo Kulimasa
tenpo li lete.
kulupu mama li wan.
pilin li seli.
tp jan Eleonora Schinella


14.
tawa tenpo Epipanija
meli Pepana
li pini e tenpo pi
pana en musi.
tan jan Kipo


mute pi tan Peter Coronado
15.
MOLI
moli li awen
li linja lon supa ni.
ala li toki,


16
MA KILI
mi wile tawa
ma ni pi kili suwi,
en ma laso wan
kepeken jan Kipo


17
AKESI
akesi linja
li moku e luka mi.
ni li pakala!


18
PAN
pan li lon supa.
jan mani en jan lili
li moku e pan.


19.
LAPE
tenpo ali la
mi wile lape pona,
mi wawa ala.


20.
MA TOMO
kalama suli
li lon ma tomo ali.
pona, o pini!


21.
TELO
telo li anpa.
mi wile ala pali
lon lete suli.


22.
SUWI
suwi pimeja
li pona e pilin pi
mi jan tan seme?
kepeken jan Kipo
23.
PIPI
pipi li toki:
“o moku ala e mi!”.
ona li loje.
24.
PONA LON
pona sijelo
li telo li tawa kin
lon ma kasi mi.


25.
ILO
tenpo lili la
ilo pi pali pona
li ijo moli.
kepeken jan Kipo
26.
ANTE
ma ante li lon.
taso ona ali li
kalama musi.

27.
SUNO
ali li ike.
weka pi suno loje
li pona lukin.

tan jan Pilo:
28
kon insa seli -
tomo pali li ike.
jan li pakala.
...
mi wile e ni:
mi lon ma suli pona
pi nena en kon.
kepeken jan Kipo

29.
kiwen pi insa
pi ma tomo li tawa
li kiwen ala.
kepeken jan Kipo

30.
jan sin li kama.
ona li lon ma mama.
o kama pona!

31.
suno li seli.
mi lape lon ko lete
pi poka telo.
ko pona mi o,
sina kiwen lon tenpo
pini suli kin!


32
sewi li telo.
akesi li lon anpa
kiwen pona a.

seli sijelo
ona li wile nanpa
e tenpo ala.


33
kon tawa wawa
la luka kasi weka
li awen pona.

34
nasin li poka
e ma pi kasi anpa!
mi wile tawa.

35
noka li nasa.
kon kasi li kalama.
oko li musi.

36
kalama kasi.
jan sona li kute ni.
soweli li mu.

37
telo lete a.
soweli li tawa ni.
mi wile e ni!

38
mi lukin sewi.
walo li tawa seme?
ona li ante.

tawa ijo ante
39.
mi wile lukin.
mi wile pilin ali
mi wile sona
tan jan WikiWiki

40.
mi wile sona
e ijo suli mute.
lawa li seli
tan jan ante


41.
a telo loje
lon palisa kipisi!
insa pona mi!
tan jan kasi sewi,
kepeken jan Kipo

42.
sewi li pona
mute pi lon ma tomo
lon tomo tawa.
tan jan Loliko,
kepeken jan Kipo


43.
toki pona o.
mi pilin e kon tawa.
ma sike li wan.


44.
tenpo pimeja
la pipi li mu mute...
li suwi kute

tan jan Josuwa


45.
pan suwi lili
li pana e kon pona.
tawa tomo mi
tan jan Kulisa

46.
insa tomo la
kon li suli li seli.
o lete e mi!

tan jan Josuwa

47
toki musi la
mi ken ala kama lon.
ni li kama kin.

tan jan Kipo

48.
jan sitelen lon
li kepeken ko jaki
tawa sitelen.

tan jan Kipo

1.
literal translation:
The old pond-
a frog jumps in,
sound of water.

From tp:

Old pond
Frog goes in
Water makes a sound

There is an old pond
A [big] frog goes into it
Water makes a sound.

Frog
goes to the abiding water.
Water noise.

Abiding water.
Frog goes to it.
Water noise!

No longer young pond.
Frog moves.
Water noise.

2.
No handy literal translation, but it seems to be something like “at night ice broke the bottle. I woke up, alas.”

trl Robert Hass
Awake at night—
the sound of the water jar
cracking in the cold.

from tp:

The sound of the water bottle dies
The water is cold in the night.
This awakens me.

The freezing water
broke my bedside water jug.
This awakened me.

The cold pot breaking
in the middle of the night
wakes me up, alas!

3.
from tp

Water lilies
move the water
and move themselves

Water lilies
come from the water
and from themselves, too.

4.
pretty much “Without you, how vast is the grove.”

No you.
Groves seem
quite huge.

With you being gone,
the forest of mighty trees
is very big indeed.

5.
This is in the air
and causes great excitement:
The flowers are open.

6.
A branch of a tree
During a past time of rain,
it sprinkled on you.

A tree branch
became wet from on high.
It moved.
I became wet, too.

Autumn Songs
7
Trees
become many colors,
yellow and red.

The tree leaves, trembling,
Wave their younger colours,
Turning to red flame.


8
Branches
don't move above.
The leaves are gone.

Looming tree branches
Bend and sweep no longer; their
Leaves have long since gone.


9
Along the roadside
the leaves of the trees
are black muck.

Along the roadside,
Fallen leaves are now naught but
Blackened, rotten mush.

10*
Water comes,
cold comes,
yellow comes.
To the wet cold yellow ground, the leaves come down.


Winter Songs

11.
Because of the wind,
my hair is blowing around
and is in my face.


12
Bed is nice and warm
Outside there is bitter cold.
But I have to pee.


13. Christmas (in the northern hemisphere)
The weather is cold.
The family is united.
Their feelings are warm.


14 Epiphany
The witch Befana
brings an end to the time of
giving and pleasure.



15.
Death
Death lasts
and stretches out on this bed.
Nothing speaks.


16.
Garden
I want to go to
this country of sweet fruit ,,,
and to one green land


17.
Snake
A snake ...
is eating my hand...
What a disaster!


18.
Bread
Bread is on the board.
Rich men and children alike
Eat bread.


19.
Sleep
All the time.
I want to sleep well.
I am not strong.


20.
City
A tremendous noise
occupies every city.
Okay, now stop it!

21.
Water
Water is falling
I don't want to have to work
in the bitter cold.


22.
Sweet.
Why is chocolate
good for the emotional
life of us humans?


23.
Bug
The insect spoke out.
O please don't kill me” it said.
It was a red bug.


24.
Wellbeing
Good bodily health
is water and even moves
around in my garden.


25.
Tools
Occasionally
the right tool for a good job
is something dead.


26.
Difference
There is a different country
but all of it is
music.


27.
Light
Everything is bad.
The absence of the red sun
is pretty.


28.
Steaming inside air.
This office is really bad.
Everybody is screwed.


I imagine being
in a big beautiful land
of mountains and breeze.



29.
The stone in the midst
of the city moves
but is not a stone.


30.
A new person comes.
She is on birth-giving earth.
O welcome, stranger.


31.
The sun is hot.
I rest on the cool sand
of the sea shore.


Oh, my wonderful sand,
you were rocks once,
a very long time ago.


32.
The sky sends water.
Frog in a really friendly
place under-a-stone.

It's body warmth
wants to count
timelessness.


33
In a strong wind,
the distant branches
remain good.

In a windstorm's midst,
Distant tree branches remain
Loyal to their trunk.


34
The road
by the meadow!
I want to go.


35
The legs are crazy.
Plant aroma sounds.
The eye enjoys.


36
Sound of plants.
Wise man listens thus.
A cow moos.


37

Aah, cold water!
The deer comes here.
I'm longing for it.


38
I look upwards.
Where is the white cloud going?
It is changing.


39
I want to observe.
I want to feel completely.
I want to be wise.


40
I want to know
many important things.
My head is on fire.


41.
Oh, blood
on my sword!
My brave heart!
(This is a distillation of the cry of an anime samurai after he kills his foe.)


42.
The sky is very good
in the city
inside a car.


43..
Oh!, toki pona
I feel the moving air.
The round world is one.
44.
In the dark of night,
cicadas murmur a lot
but are sweet to hear.

In dark evening's wake,
I hear cicadas chirping-
So sweet is their song.



45.
Cookies
bring pleasant air
to my home.

Wednesday, September 28, 2016

toki musi pi jan Pusa *172*

A:
moli kepeken linja

mi ken pilin e linja lon lawa mi.
mi ken pilin e ni: mi tawa pimeja.
mi tawa weka e mi tawa lon kon.

linja li pini la mi moli.


B:
kon mi li seli.
pilin mi li pakala.
ala li awen.

C:
jan pona mi o,
sina pona tawa mi.
sina lon seme?

D:
mi lon pimeja.
wan taso la mi awen
tan olin sina



E:
mi wile moli

mi wile moli e sina
kepeken ilo tu.
mi utala e sina
la telo loje li kama.

sina toki tawa mi:
“sina moli tan seme?”
ali mi li ike tan sina.
sina li jan ike.

mi moli e jan pona sina:
jan akesi en jan pi wile unpa.
moli ona li pona kin.
palisa mije ona li tu.

sina lukin tawa mi.
pilin ike li lon oka sina.
tenpo pini la mi lon luka sina.
tenpo ni la ali sina li lon luka mi.

sin la mi utala e sina.
sin la telo loje li kama.
sina li tawa ala li toki ala.
tenpo ni la pakala mi li lon ala.


F:
jan pi ilo kalama pi tomo nasin sewi

lon tomo palisa pi ilo kalama kiwen
la ona li pana e kalama.
mi mute li ken kute e kalama pona.
jan lili li kama e tawa ni
jan lili li jo e luka pakala seli.
moku taso ona li pan walo.
tenpo musi li kama la pilin ike li kama.
tenpo lape li kama la pilin ike li kama,
tenpo suno ali la ona li pana e kalama pona.
tenpo pimeja ali la ona li lukin e jan* li pana tawa ona.
mun en suno lili li pilin ike tawa ona.
ona li wile e olin lon ma ni.



G:
meli li jo e lipu*
sina wan taso lon tomo.
sina jo e lipu lon luka sina.
suno li lon linja sina.
sina pona lukin.
taso sina pona mute lukin tan ni:
mi wile kama sona e sina
li wile pilin e luka sina.
ali la mi wile e ni: mi lon poka sina.
meli li jo e lipu. 
 

H:
tawa tomo pi telo seli lipu
jan li kama li weka.
tenpo li kama li weka.
telo seli telo mama mi li pini.
taso sona mi tawa sina li weka ala










[wan taso "only one" alone
jan akesi “snake man” traitor (based on Philipine trope of snake as secretive and biting suddenly and unexpectedly) [nonce] Probably best as a pejorative nickname “Snake”
palisa mije “male rod” penis [idiom]
tomo palisa “stick building” tower [idiom]
ilo kalama kiwen “metal sound instrument” bell [nonce, but probably idiom if need arose]
pakala seli “fire damaged” burned [idiom]
pan walo  “white grain” rice [idiom] 
suno lili “little sun” star [idiom, I suspect] [strictly 'mun']
pona lukin “visually good” pretty, beautiful, handsome [idiom]
telo seli lipu ”leaf hot beverage” tea [nonce]
telo seli [pi] telo mama “parental wet hot beverage” milk tea' 







A:
Hanging
I can feel a rope around my neck
I can feel myself headed for darkness
I fly away
When the rope goes taut, I am dead
 [I wasn’t sure how to express a rope going taut in TP, so the closest I could think of was “the rope has ended”]

B
 
My soul has been burned
My feelings have been destroyed
Nothing has remained.

C:
My friend,
You are so kind to me
Where are you?

D:
Trapped in darkness*
I wait alone
For your love

*lit. I am in darkness

E:
I Want to Kill

I want to kill you
With a knife
As I strike at you
Blood flows

You ask me
Why do you kill?”
My life is screwed because of you
You are an enemy

I have killed your friends
The Snake* and The Man-Bitch
Their deaths are good indeed
Their dicks have been cut off

You look at me
Fear is in your eyes
Before, I was in your hands
Now your life is in my hands

Again I stab you,
Again blood flows
You move not, you speak not
Now my suffering is no more

*In the Philippines, traitors can be idiomatically referred to as snakes.
F:
The Bell Ringer
In the bell tower,
He sends out a sound.
We can hear a good sound.
The child comes here.
The child has a burned hand.
His only food is rice.
When rest comes, sadness comes.
When bedtime comes, sadness comes.
Every day, he sends out The Good Sound.
Every night, they see that person* and give to him
The moon and stars are sad for him.
He wants love in this land


G:
The Girl with the Book*

You are alone in the room.
You hold a book in your hand.
The sun is on your hair.
You are pretty.
But you are very beautiful because
I want to get to know you
and to hold your hand.
All in all, I want to be by your side
The girl has a book.

*The TP and EN titles are different. This is intentional. I feel each title best summarizes their respective translations

H:
Teahouse

People come and go
Time comes and goes
My milk tea is finished
But my feelings for you remain

meli pi pona lukin en monsuta. *173*

jan pi mani ala li tawa lon ma pi kasi suli. ona li kama lukin ala e nasin. ona li kama lon tomo suli. ona li utala e lupa. lupa li open. ona li tawa insa. seli en moku li lon. ona li moku li kama lape. ona li pini lape la monsuta li poka ona.
monsuta li toki e nimi 'mi wile moku e sina. taso sina pana e ijo sina pi pona ali tawa mi la mi lon nasin tomo e sina'
jan li toki e nimi 'mi jo e ala. mi ken pana e seme tawa sina?'
monsuta li toki e nimi 'sina jo e jan lili meli. sina olin ali e ona. o pana e ona tawa mi'
tenpo mute la jan li toki e nimi 'ala!' taso ona li wile moli ala, tan ni la pini la ona li toki e nimi 'mi pana e ona tawa sina'.
wawa la ona li kama lon tomo ona li lukin e jan lili ona. wawa ala la ona li toki e ni tawa jan lili: ona li wile ala moli. tan ni la ona toki e ni tawa monsuta: meli ona li wile tawa monsuta. jan lili li uta e mama ona li toki e nimi 'mi kin li wile ala e ni: sina kama moli. tan ni la mi tawa monsuta.' ona li tawa. jan li pana e telo oko mute.
lon tomo suli la jan meli li kama lukin e moku pona e len pona e jaki mute. ona li moku e moku. ona li len e len. ona li telo e jaki li pona e tomo ali. taso tenpo suli la ona li lukin ala e monsuta. pini la monsuta li telo e sama li moku poka meli. ona tu li toki . jan meli li jan pi sona en pona. monsuta kin. tenpo suli pini la meli toki e nimi 'o ken e ni: mama mi li kama lon ni' tawa monsuta. ona li ken.
toki li kama la jan mama li pilin pona mute tan ni: jan lili meli ona li moli ala li pilin pona. tan ni la ona li tawa tomo suli. ona li luka e jan lili ona li pana e telo oko mute. ona li toki e nimi 'monsuta li pali tawa sina lon nasin seme?' jan lili li toki sin e nimi 'ona li toki tawa mi li pana e pona tawa mi li pali tawa mi sama jan pi pona ali. mi olin e ona.'
ona li toki e ni la kalama wawa li kama. jan lawa pi pona lukin li kama lon tomo. ona li toki e nimi 'tenpo pini la mi monsuta. tenpo suli pini la jan kon li monsuta e mi tan utala pilin ona. tenpo ni la mi kama sin sama tan olin pi meli ni'
meli en jan lawa li wan li awen pona.

tan jan Kipo
kepeken jan Bug^ra Bayaz
jan John Nichols
jan Gilberto Caracciolo Morelli
jan Pilo





'kasi suli; “big plants” trees [idiom]
'ma pi kasi suli' “land of trees” forest, woods [idiom]
'kama lukin ala' “came to not see” lost
'tomo suli' “big house” palace, castle [idiom]
'pona ali' “totally good” best, perfect [idiom]
'olin ali' “love totally” are devoted to [idiom]
'wawa ala' “not rapidly” gradually, slowly
'telo oko' “eye water” tears [idiom]
'pilin pona' “good feeling” happy, etc. [idiom]
'utala pilin' “feeling aggressive” anger [nonce] 



















A poor man was traveling in the woods. He lost his way. He came to a castle. He knocked on the door. The door opened. He went in. There were a fire and food. He ate and fell asleep. When he awoke, there was a monster with him.
The monster said “I want to eat you. But, if you give me your most valuable possession, I will set you on the path to your home.”
The man said “I have nothing. What can I give you?”
The monster said “You have a daughter. You adore her, Give her to me.”
Several time the man said “No!”. But he did not want to die. So, finally he said “I will give her to you.”
Immediately, he came to his house and saw his child. Slowly, he told the child that he did not want to die and so had told the monster that his daughter had to go to the monster. The child kissed her father and said “I also don't want you to die. So I will go to the monster.” She went. The man cried a lot.
In the castle, the woman found good food and fine clothes and piles of crap. She ate the food. She wore the clothes. She washed away the crap and cleaned the whole house. But for a long time she did not see the monster. Finally, the monster bathed, and ate with the woman. The two talked. The woman was wise and good. The monster too. After a long time, she said “Let my father come here.” He allowed.
When the news arrive, the father was very happy because his daughter was not dead and was happy. So he went to the castle. He embraced his child and cried a lot. He said “How does the monster treat you?” The child replied “He talks to me and gives me good things and treats me like a perfect gentleman. I love him.”
When she said this there was a terrific noise. A handsome prince came into the room. He said “I used to be a monster. Long ago a wizard made me a monster because of his hatred. Now I have become myself again, thanks to the love of this woman.”
The woman and the prince were married and lived happily ever after.

Monday, September 12, 2016

toki pi kama lon, nanpa wan, pi tan lipu Pipija. *174*


open la sewi Elokin li pali e sewi e ma la:
ma li pakala li jo e ala;
pimeja li awen lon sinpin anpa;
kon sewi li tawa lon sinpin telo.
sewi Elokin li toki e nimi 'o suno li lon'.
suno li lon.
sewi Elokin li lukin e ni: suno li pona.
sewi Elokin li tu e suno en pimeja.
ona li nimi 'tenpo suno' e suno.
ona li nimi 'tenpo pimeja' e pimeja,
pimeja li kama. 
suno li kama.
ni li tenpo suno nanpa wan. 


sewi Elokin li toki e nimi ‘o suli li lon insa telo li tu e telo’. 
sewi Elokin li lon e suli. ona li tu e telo pi lon anpa suli tan telo pi lon sewi suli. 
ni li kama.
sewi Elokin li nimi 'sewi' e suli.
pimeja li kama. 
suno li kama. 
ni li tenpo suno nanpa tu.

sewi Elokin li toki e nimi ‘o telo pi lon anpa sewi li kulupu lon wan. o ma pi telo ala li kama lukin.’ 
ni li kama.
sewi Elokin li nimi ‘ma’ e ma pi telo ala li nimi 'telo suli' e kulupu telo. 
sewi Elokin li lukin e ni: ni li pona.
sewi Elokin li toki e nimi ‘o ma li pana e kasi suwi e kasi ni lon ma: kasi li pana e kiwen unpa. kasi suli li pana e kili pi kiwen unpa insa, pi kulupu sama.” 
ma li pana e kasi suwi e kasi pi pana pi kiwen unpa pi kulupu sama e kasi suli pi pana pi kili pi kiwen unpa insa, pi kulupu sama. 
sewi Elokin li lukin e ni: ni li pona.
pimeja li kama. 
suno li kama. 
ni li tenpo suno nanpa tu wan.

sewi Elokin li toki e ni: 'o ijo suno li lon suli sewi tawa ni: ona li tu e tenpo suno en tenpo pimeja; ona li sitelen pi wan pi tenpo sike, en pi tenpo suno en pi tenpo sike. - ona li tawa suno ma' 
ni li kama.
sewi Elokin li pali e ijo suno suli tu. ijo pi suli mute li tawa lawa pi tenpo suno. ijo suno suli lili en mun lili li tawa lawa pi tenpo pimeja. sewi Elokin li lon suli sewi e suno ni tawa ni: ona li suno e ma li lawa e tenpo suno e tenpo pimeja li tu e suno en pimeja. 
sewi Elokin li lukin e ni: ni li pona.
pimeja li kama. 
suno li kama. 
ni li tenpo suno nanpa tu tu.

sewi Elokin li toki e nimi ‘o telo li jo ali e ijo lon pi kulupu suli. o waso li tawa kon lon sinpin pi suli sewi.’ 
ijo lon li tawa lon sinpin sama li kulupu mute lon telo. sewi Elokin li pali e monsuta suli e ijo lon ali ni e waso pi luka kon., tawa kulupu ona. 
sewi Elokin li lukin e ni: ni li pona
sewi Elokin li toki e pona tawa ona ali e nimi ‘o pana e mute li mute li kama jo ali e telo suli. o waso li mute lon ma’
pimeja li kama. 
suno li kama. 
ni li tenpo suno nanpa luka.

sewi Elokin li toki e nimi ‘o ma li pana e ijo lon tawa kulupu ona e mani e akesi e soweli ma, tawa kulupu ona.’ 
ni li kama.
sewi Elokin li pali e soweli ma tawa kulupu ona e mani tawa kulupu ona e akesi ma ali tawa kulupu ona. 
sewi Elokin li lukin e ni: ni li pona.
sewi Elokin l toki e nimi ‘mi o pali e jan sama sitelen sama tawa sama mi. o ona li lawa e kala pi telo suli e waso pi suli sewi e mani e ma ali e akesi ali pi tawa pi lon sinpin ona pi lon ma.’ 
sewi Elokin li pali e jan sama sitelen sama. lon sama pi sewi Elokin la ona li pali e ona. ona li pali e mije e meli . 
sewi Elokin li toki e pona tawa ona li toki e nimi ‘o pana e mute li mute li kama jo ali e ma li anpa e ma li lawa e kala pi telo suli e waso pi suli sewi e ijo lon ali pi tawa pi lon sinpin pi lon ma.’
sewi Elokin li toki e nimi ‘o lukin! tawa sina la mi pana e kasi ali pi pana pi kiwen unpa pi lon sinpin ma e kasi suli ali pi kili pi kiwen unpa, tawa moku e soweli ma ali e waso ali pi suli sewi e akesi ma ali pi kon lon e kasi laso ali tawa moku.’ 
ni li kama.
sewi Elokin li lukin e pali sama ali li lukin e ni: ona li pona mute.
pimeja li kama. 
suno li kama. 
ni li tenpo suno luka wan.


suli sewi en ma en ijo pi lon ona li pini. tenpo suno nanpa luka tu kama la sewi Elokin li pini e pali ona li pini pali lon tenpo nanpa luka tu kama. sewi Elokin li toki e pona tawa tenpo suno nanpa luka tu li sewi e ona tan ni: tenpo suno ni la ona li pini e pali nasin ona ali.

tp: jan Barzel
kepeken 
jan dennis liehappo
jan Oli
jan Pilo
jan Sami
jan Jona
jan Mali
jan Kipo 








tenpo suno “day” (bright time) (also for 24 hour day) [idiom]
tenpo pimeja “night” (dark time) [idiom]













When, in the beginning, God was making the heavens and the earth,
earth was chaotic and empty;
darkness was on the face of the deep;
the spirit of God was on the face of the water.
God said “May light exist”
Light existed.
God saw that light was good.
God separated light and darkness.
He called light “day”
He called darkness “night”
Darkness came.
Light came.
That was day one.


God said “Let there be an expanse inside the water and divide the water.” 
God created the expanse. It divided the water below the expanse from the water above the expanse. 
This happened.
God called the expanse “sky”
Darkness came. 
Light came. 
That was the second day.

God said “Let the water below the sky come together in one place. Let dry ground appear.” 
This happened. 
God called the dry ground “earth” and the collected water “sea”
God saw that this was good.
God said “Let earth yield tender plants and these plants: Plants yield seed. Trees yield fruit with seeds inside of their own type.” 
The earth yielded tender plants and plant that dispersed seeds of their own kind and trees that bore fruit with seeds inside of their own kind. 
God saw that this was good. 
Darkness came. 
Light came. 
This was the third day.

God said “Let there we a light in the sky to separate the day from the night, to mark seasons and days and years and to lighten the world” 
This happened.
God made two great lights. The greater light was to rule the day. The lesser light and the stars were to rule the night. God placed these lights in the sky to light the world and rule day and night and separate light from darkness.
God saw that this was good.
Darkness came. 
Light came. T
his was the fourth day.

God said “Let the water be filled with living creatures in swarms. Let birds fly on the face of the sky.” 
There are living creatures that crawl and that collect a lot in water. God made great monsters and these creatures and birds with wings according to their kind. 
God saw that this was good.
God blessed them and said “Give birth to many and multiply and fill the seas. May the birds multiply on the earth.”
Darkness came. 
Light came. 
This was the fifth day.

God said “May the earth bring forth living things according to their kind and domestic animals and crawling animals and beasts of the earth, each according to their kind.” 
This happened. 
God made the beasts according to their kind and the domestic animals according to their kind and the crawling things according to their kind. 
God saw that this was good. 
God said “Let me make humans like my image according to my likeness. May they rule over the fish of the sea and the birds of the sky and all the flocks of the earth and the crawling things on the earth.” 
God made man like his image. In a similarity to God he made him. He made male and female. God blessed them and said “Bring forth many and multiply and fill the earth and subdue the land and rule over the fish of the esea and the birds of the sky and everything that crawls on the earth.” God said “Look! To you I give all the plants that sow seed on the face of the earth and all the trees with seed-bering frut to eat, and all the beasts and all the birds of the sky and all the crawling thins that have the breath of life and all green plants, to eat.” 
This happened. 
God looked at all his works and saw that they were very good.
Darkness came. 
Light came. 
This was the sixth say.


Sky and earth and the things in them were finished. Before the seventh day, God finished his work and stopped working before the seventh day. God blessed the seventh day and sanctified it because on that day he finished all his planned work.

Sunday, September 11, 2016

jan Moli en jan kasi *175*

jan Moli e jan kasi

tenpo wan la, jan kasi li lon ma kasi pi jan lawa. ona li lukin e jan Moli pi lon noka pi kasi suli la ona li pilin ike tan monsuta. ona li tawa wawa jan lawa. ona li toki e ni:
“jan lawa o! jan lawa o! jan lawa o pana e pona ni, tawa mi: mi tawa weka tan jan Moli-! oko mi li lukin e jan ike pimeja Moli pi lon noka pi kasi suli! ona li tawa utala mi! jan lawa o pana e tomo tawa, tawa mi. mi jan kasi sina. tan ni la o pali e ni! mi wile e tomo tawa taso. kepeken ni la mi tawa weka, tan ma ni.”
jan lawa li kute e ni la ona li toki e ni:
“jan kasi o! toki sina li pona. mi jan lawa. tan ni la mi pana e tomo tawa, tawa sina. o tawa sina li sona e pona mute e pakala ala.”
ona li toki e ni la jan lawa li pana e pona, tawa jan kasi. tenpo kama lili la jan kasi li kama jo e tomo tawa pi pona mute, tan jan pali pi jan lawa. tenpo ni la jan kasi li tawa weka ma ante.
tenpo ni la jan lawa li wile lukin e jan Moli. ona li tawa ma kasi la ona li lukin e jan Moli pi lon noka pi kasi suli. (kin la ona li lukin e moli sin pi kasi suli.) jan lawa li toki e ni. tawa jan Moli:
“jan Moli o! jan pi pimeja mute o! jan pi lawa sewi o! sina wawa mute. taso mi wawa lili. mi jan lili sina li jan pali sina, li jan anpa sina. mi anpa, lon sina. jan Moli o toki e tawa pi lon sina, tawa mi. mi kute e ni la mi tawa weka.”
jan Moli li pilin pona, tan toki pi jan lawa. tan ni la ona li toki e ni:
“tawa mi li ike ala. mi sona ala e ni: jan kasi sina li lon ni- la mi lon ma ni. tenpo pini la mi pilin e ni: tenpo suno ni la mi moli e jan kasi sina lon ma pi weka pi tan ma ni. taso ona li lon ma ni. mi tawa utala ala ona. mi wile toki taso, tawa ona. taso tenpo ni la ona li weka tan tomo sina. tenpo ni la mi ken moli e ona lon ma pi weka pi tan ma ni.”
jan Moli li toki e ni la ona li tawa weka*, tan jan lawa.
ali li moli. tenpo ali la jan Moli li awen. tenpo pi mute lili la ni li kama: jan li wile weka tan moli la jan li pali e moli ona.

toki pona Samuel Ahmed
kepeken jan Kipo
jan Mali
jan Gilberto Caracciolo Morelli




'jan kasi' “plant person” gardener [idiom]
'ma kasi' “plant land” garden [idiom]
'jan lawa' “head person” king, ruler, leader, etc. [idiom]
'kasi suli' “big plant” tree [idiom]
'pilin ike' “bad feeling” feel bad (ill, angry, or, in this case, afraid) [idiom]
'tawa utala' "move aggressively" threaten [nonce]
'pana e pona (tawa)' “send a good (to)” help [idiom]
'kama weka (tan)' “become distant (from)” get away (from)/ escape [idiom]
'tomo tawa' “moving structure” vehicle (now, usually a car) [idiom]
'jan pali' “doing person” workman, servant [idiom]
'pilin pona' “good feeling” feel good, pleased, etc. [idiom]
'tenpo pi mute lili' “a few time” occasionally [idiom]

















Once upon a time, there was a gardener in the king's garden. When he saw Death at the foot of a tree, he was afraid. He ran to the king and said this:
“Oh, king! Oh, king! Oh, king! Help me to get away from Death. I saw the evil dark Death at the foot of a tree. He threatened me. O king, give me a vehicle. I am your gardener. So, do this. I need only a vehicle. Using it, I will go away from this country."
When he heard this, the king said:
“Gardener, your speech is good. I am the king. So, I give you a vehicle. May your trip mean much good and not disaster.”
When he said this, the king helped the gardener. In a little while, the gardener got a very good vehicle from the king's workmen. Then the gardener went away to a different country.
At that time, the king wanted to see Death. When he went to the garden, he saw Death at the foot of a tree. (Moreover, he saw the recent death of the tree.) The king said this to Death:
“Oh, Death! Oh, person of great darkness! Oh, person of divine law! You are very mighty. But I am very weak. I am your child and your servant and your conquest. I bow down to you. Oh Death, tell me your reason for being here. When I hear this, I will go away.”
Death was pleased by the king's speech, so he said this:
“My purpose is not evil. Before I knew that your gardener was here, I was in this country. Before that, I thought that I would kill your gardener today in a country far away from here. But he was here. I did not make a threatening approach to him. I just wanted to talk to him. But now he is far from your home. I can kill him in a country far from this one.”
When Death said this, he went away from the king.
Everything dies. All the time, Death continues. Occasionally, if a man wants to escape from death, he makes his own death.


Saturday, September 10, 2016

jan lawa Oliki *176*

jan lawa ma Oliki li kama tawa utala li tawa kepeken soweli tawa. ona li kama tawa jan pi sona mute li toki e nimi "jan sona o toki e ijo ni tawa mi: tenpo kama la mi pilin pona ala pona? mi kama moli tan ijo seme?"
jan sona li toki e nimi “jan lawa o! sina kama suli en wawa. sina anpa e jan ike sina ali. sina lawa e ma e telo. jan ala li ken anpa e sina. taso sina kama moli tan soweli tawa sina ni".
soweli ni li pona tawa jan lawa Oliki. jan Oliki li pilin pona ala. taso ona li toki e ni tawa jan utala mute ona: "jan mi o pana e soweli ante tawa mi. o weka e soweli ni tan poka mi. mi wile ala tawa kepeken ona. mi wile ala lukin e ona. taso mi wile e ni: ona li pilin pona".
utala li pini. tenpo sike mute li pini la jan Oliki en jan utala mute ona li moku li toki. jan Oliki li toki e ni: "soweli tawa mi li pilin pona ala pona?" taso ona li kama sona e ni: tenpo suli pini la soweli ni li moli…
jan lawa li nasa pilin li toki e nimi "soweli mi li moli. taso mi li lon. pakala! jan sona ni li ike li nasa! mi wile lukin e soweli moli!". jan Oliki li tawa li lukin e soweli moli. ona li kama tawa soweli moli ni.
a! akesi linja li lon soweli moli! ona li uta e jan lawa li pana e telo moli. jan lawa li moli tan ni kin.


tan jan Pusikin tan toki musi pi tenpo pini
toki pona jan Elepanto
kepeken
jan Ote
jan Josan
jan-ante
jan Kipo
jan Pilo
jan Mali